7. teema: õppematerjalide kvaliteet

Hindamise aluseks on võetud: Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudel

Õpiobjekti nimi: iTesti juhend
Tüüp ning vahend, millega loodud:  blogi
Õpiobjekti autor: Katrin Schultz, Mihhail Grudzev

Sisu

• Teema terviklik käsitlus: 3 - E-õppematerjal omab sihtgrupi jaoks selget väärtust, on loogiliselt üles ehitatud ja liigendatud. Teemakäsitlus on terviklik, oluline on esile tõstetud ning meediaelemente (pildid, helid, videod) on lisatud sisu ja metoodikaga haakuvalt ning vajalikul määral.
• Õpijuhend: 2 - Esinevad mõningad puudujäägid. Pole määratud sihtgrupi, puudub tagasiside andmise võimalus.
• Faktiline õigsus: 3 - E-õppematerjal ei sisalda faktivigu, vaieldavate faktide puhul viidatakse algallikale.
• Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine: - 

Tehniline teostus

• Struktuur ja liigendatus: 3 - E-õppematerjal on selge, ühtlane ja ülevaatlik. Struktuur on kooskõlas õppematerjali vormi ja temaatikaga. Liigendatus on loogiline.
• Materjali maht, vorming ja ühilduvus: 3 - E-õppematerjal on optimaalse mahuga ning kasutatav erinevate veebilehitsejate ja platvormidega. Kasutatud on enamlevinud vorminguid, või on lisatud info, kuidas antud formaati avada. Materjali avamine ei ole aeganõudev.
• Keeleline korrektsus: 3 - Õppematerjal on keeleliselt korrektne.
• Kujundus: 3 - E-õppematerjali kujundamisel on kasutatud ühtset stiili. Värvivalik toetab sisu. Tausta ja tekstivärv on kooskõlas, tekst on taustast hästi eristuv. Oluline on esile tõstetud. Meediaelemente on lisatud sobivas koguses.
• Tehniline korrektsus: 3 - Ei esine tehnilisi vigu, kõik materjalid avanevad ja ei esine mittetöötavaid linke. Materjali igast osast on võimalik avalehele tagasi pöörduda.

Autorlus

• Autorlus: 0 - Viitamine ei ole korrektne või puudub.  E-õppematerjali looja, loomise aasta või viimase muudatuse aeg ning viide autoriõigustele on puudu. 

Kokku: 23

Kursuse tagasiside ja enesehinnangu refleksioon

Refleksioon vastavalt õpilepingule.
Teema: Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Eesmärgid:
✓Saada uusi kogemusi antud valdkonnas
+/-Saada teada, mis teeb digitaalsed õppematerjalid lugeja jaoks huvitavaks ja kaasavaks
✓Saada oskusi ja teadmisi kuidas integreerida erinevate keskkondade võimalused ühe digitaalse õppematerjali raames.
-Saada teadmisi kuidas edukalt viia üle mängude põhimõtted õppematerjalidesse muutes nad lugeja jaoks vastuvõtlikumaks, huvitavamaks, kaasavamaks.

Postitatud eesmärkidest said täiesti saavutatud ainult kaks. Üks oli saavutatud poolenisti, kahjuks sellest kuidas teha kaasav ja huvitav digitaalne õppematerjal räägiti minu meelest liiga vähe. Sellele küll oli pööratud tähelepanu, kuid arvan et seda võiks olla rohkem. Üks eesmärk jäi täiesti saavutamata. Kuna antud eesmärk ei ole otseselt antud kursuses kirjeldatud ei saa ka väita, et selle mitte saavutamine oli mõjutatud kursuse ülesehituse pärast vaid pigem minu enda tegemata jätmine. Pean tõdema, et kursuse jooksul loodetav lugemismaterjal mis oli varakult kogutud jäi suuremas osas lugemata. Seega antud eesmärgi saavutamiseks pean ise tegema lähitulevikus, seni kuni kursuse materjal on värskelt meeles, lisatööd ning tutvuma varutud materjaliga.


Strateegiad: Püüan teha kodutööd õigeaegselt. Tuginedes eesmärkidele arendan ennast õppeblogis pakutud artiklite juures paralleelselt ka mängude teoorias, nende ülesehituses, põhimõtetes jne.

Tuleb tõdeda et kahjuks vahel jäin postitustega hiljaks. Püüdsin tutvuda kõikide pakutavate materjalidega mida pakuti õppeblogis. Nagu eesmärkide juures mainisin kõik see mis puudutab mänge jäi mul arendamata ning see on auk mille pean kiiremas korras ise täitma selleks et antud kursuse oleks läbitud vastavalt minu õpilepingule saja protsendiliselt.


Vahendid/Ressursid: Kasutan kõiki võimalike ressursse, mida oskan kasutada või mis on vajalikud ühe või teise kodutöö tegemiseks/esitamiseks.

Arvan et kasutasin kõiki vajalike ressursse ja vahendeid oma tööde tegemisel ja esitamisel. 


Hindamine: Kui kursuse lõpus olen suuteline iga läbitud teema kohta sõnastada oma mõtte/seisukoha tuginedes mingitele kindlatete allikatele, siis on kursus läbitud positiivselt.

Iga teema kohta olen kindlasti valmis ja suuteline sõnastada oma seisukohta. Mis puutub allikatesse, mis toetaksid minu seisukohta siis kahtlen et iga teema kohta sellist allikat leidub, sest tutvudes kursuse lehel olevate materjalidega pidin jälle tõdema et nii mitu inimest nii palju ka arvamust. Sellegi poolest ma olen suuteline leidma iga teema kohta materjale, mis aitaksid mul minu seisukohta arendada edasi ning teha seda selgemaks teistele.

6. teema: allikmaterjalidele viitamine

• raamat (Book)

Csikszentmihayi, M. (1991). Flow: The Psychology of Optimal Experience. New York: Harper Perennial.

• teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Article)

Griebel, T. (2006). Self-Portrayal in a Simulated Life: Projecting Personality and Values in The Sims 2. International Journal of Computer Games, 6(1).

• konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings)

Gentile, D. A., Anderson, C. A. (2006). Violent Video Games: The Effects on Youth, and Public Policy Implications. N. Dowd, D. G. Singer, R. F. Wilson (toim), Handbook of Children, Culture and Violence. (lk 255-246). Thousand Oaks, CA: Sage.

• veebilehekülg (Web Page)

Orlando, J. (2011). What Games Teach Us about Learning. Loetud aadressil http://www.facultyfocus.com/articles/teaching-with-technology-articles/what-games-teach-usabout- learning/


Seoses Mendeley kasutamise kogemusega olen antud programmiga varem tutvunud, kuid minu jaoks tundus see liialt keeruline viitamiseks. Mitte et programm ise oleks keeruline, vaid et selle abil millelegi viidata tuli teha liialt palju samme. Ning leidsin et minu jaoks on palju mugavam vormistada viited käsitsi. 

5. teema: õppematerjalide autoriõigus

Tutvusin artikliga, mis rääkis NC ja BY-SA litsentside erinevusest CClitsentsi kontekstis. Autori põhi ideeks oli mõte et NC (nonCommercial) litsentsi tuleks pigem välistada luues ja avalikuks tehes õppesisuga materjale, kuna see piirab tulevast materjali arendamis võimalust. Samuti algmaterjalis määratud litsents määrab koheselt ka selle materjali peal ehitatud teoste litsentse.
Autor rääkis ka sellest, et tihti materjalide koostajad määrates litsentsi tihti ei mõista, milline litsents tegelikult sobiks paremini nende teosele. Tavaliselt selleks on kartus, et keegi teine teenib nende tehtud tööga raha ning originaal autorid selle võrra kaotavad raha.
Üldiselt olen artikli autori arvamustega nõus, et pigem tuleks valida BY-SA litsentsi andes selle üle vabaduse teiste jaoks selle muutmiseks ja kasutamiseks nii, kuidas nad ise seda soovivad, kuid mina arvan, et palju mõistlikum oleks seda teha mitte terve teose suhtes, vaid näiteks mingi selle osa suhtes. Nimelt, lugedes seda artiklit püüdsin ennast mõttel, et kui mina teeksin mingi tervikliku materjali mingist teemast, siis mina ei oleks nõus, et keegi teine kasutab seda täiesti vabalt enda töödes, teostes või muus taolises. Nõus oleku puudumine tuleneks sellest, et ma olen kulutanud hulga aega selle peale ning see ei oleks õiglane, et keegi teine näiteks teenib raha sellega. Samas ma ei oleks vastu kui keegi kasutab mingit osa minu tehtud materjalist (sellist osa mis kirjeldab mingit täiesti triviaalset asja või mille tähtsus eraldi olles on minimaalne) täiesti vabalt just nii nagu ta ise seda soovib. Et mõtte oleks paremini aru saadav oletame, et ma tegin mõne programmeerimise keelt õpetava materjali, kus sees on kirjeldus tekst, koodi näited, pildid jne. Antud olukorras ma oleksin täiesti nõus kui keegi kasutaks minu koodi näiteid ja pilte nii, kuidas ta ise soovib, ehk need oleksid BY-SA litsentsiga. Kuid materjalis olev kirjeldus jääks NC litsentsi alla. Ma ei ole kindel aga arvan, et mitme litsentsi määramine ühe materjali/teose raames on täitsa võimalik ning sellisel juhul see kaitseks ka autorit tema võimaliku tulu kaotamise eest.

Tekkis ka küsimus, kas on olemas mõnda ühtset veebikeskkonda või andmebaasi kuhu on võimalik üleslaadida õppe videosid, pilte, tekste jne teistele vabaks kasutamiseks? Nimelt, kus veebikeskkond või andmebaas järgib ideed, et kõik temas olevad materjalid on BY-SA litsentsi all ning selleks, et sinna midagi üleslaadida peab üleslaadija olema nõus et tema eest valitakse litsents. Tähtis on et sellise keskkonna sisu oleks kuidagi kategoriseeritud, et materjali otsival inimesel oleks sellest lihtsam leida asju.


Kasutatud materjal:

Keats, D. (2006). Implications of the NonCommercial (NC) Restriction for Educational Content. The African Journal of Information and Communication, 7, 74–80. Vaadatud aadressil: http://link.wits.ac.za/journal/j07-keats.pdf

1. teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Õpiobjektid on see millega tegelikult puutume kokku pidevalt ja igal pool. Peaaegu iga objekt võib muutuda meie jaoks õpiobjektiks, selleks on vaja ainult õiget olukorda.

Läbi loetud artiklis pakus autor õpiobjekti näiteks ühe maali, mis olenevalt olukorrast võis muutuda õppija jaoks tähtsaks õpiobjektiks. Tema järgi õpiobjektil on kaks põhilist aspekti, mis on iga õpiobjekti jaoks defineerivad, nendeks on vorm (form) ja suhe (relation). (Polsani, 2003) 

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud kursuse ühe kodutöö raames väitsin, et mängu võib lugeda õpikeskkonnaks, ning antud ülesanne kõrval tekkis kohe küsimus - Kas mäng võib olla ka õpiobjekt? Kuigi alguses tundus, et videomäng siiski ei ole õpiobjekt, siis kõik muutus peale kursuse blogis oleva video vaatamist. Nimelt selle järgi õpiobjektiks võib lugeda sellist ressurssi, mis on juhendava sisuga ning millel on etteplaneeritud õpitulemus. Mängude puhul need põhimõtted peavad paika kuna igal mängul on kindel juhend või reeglid, kuidas midagi teha ning on olemas ka kindel lõpptulemus mille poole peab iga mängija püüdlema. Tulles tagasi artikli juurde tuleb välja tuua ka selle, et õpiobjekt peab olema kasutatav võimalikult mitmes erinevas valdkonnas erinevate teemad õpetamiseks. Siin kohal võib näiteks tuua ühe mängude seeria, Assassin's Creed, mida on võimalik kasutada kunsti, arhitektuuri ja ajaloo õpetamisel. Kuigi mängu narratiiv on väljamõeldis ning pole mitte kuidagi seotud päris ajaloo juhtumitega siis see, kus toimub kogu tegevus on kõik tõetruu.

Pidades kõike seda meeles, võin väita, et olen õpiobjektidega, mängude vormis, puutunud kokku suurema osa oma elust.

Kui nüüd rääkida õpiobjektide repositooriumitest ning tugineda kogu eelmisele teadmisele, siis olen ühte repositooriumit kasutanud väga kaua aega. Selleks repositooriumiks on Steam. Kui alguses võib tunduda, et antud keskkond ei ole mitte kuidagi seotud repositooriumi mõistega siis tutvused kursuse blogi teise videoga ning Steam keskkonna võimalustega on väga lihtne näha sarnasusi. 

Kasutatud materjal: 

Polsani, P. R. (2003). Use and Abuse of Reusable Learning Objects. Journal of Digital Information, 3(4). Vaadatud aadressil http://journals.tdl.org/jodi/index.php/jodi/article/view/89/88

Wikipedia. (2013). Steam (software). Vaadatud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Steam_(software)