Seoses kontrollimisega ja testimisega on mind huvitanud kui kasulik see tegelikult on. Selge see, et kuidagi tuleb kontrollida õpilaste teadmisi ja millegi alusel panna neile hindeid, kuid kuidas võib testi läbimine mõjutada õpilase seni saadud teadmisi.
On olemas selline teooria nagu Zeigarniku efekt ehk lõpetamatu tegevus. Nagu nimigi viitab tegu on teooriaga mille kohaselt inimene, kes on tegelenud mingi tegevusega või millegi õppimisega, viimata oma tegevuse lõpuni hiljem mäletab seda ning selles läbitud palju paremini kui sellistel juhtudel kui tegevus viidi lõpule. Seega tekkib küsimus, kas koolis testide kasutamine kui teadmiste kinnistamise meetod on tõhusam kui selle ära jätmine.
Paraku inimene on loodud nii, et ta tahab kõik lõpetamata jäänud tegevused ikkagi viia lõpule. Vastasel juhul inimesel tekivad mured ja pinged seoses pooleli jäänud asjadega. Sellegi poolest Zeigarniku efekti kasutamine atesteerimises oleks väga kasulik õpilaste jaoks. Nimelt, testid tuleb ülesehitada nii, et nendes oleks hindamise osa peidetud õppimisprotsessi, andmas õpilasele pidevat tagasisidet kui hästi või halvasti tal läheb, kuid pidevalt andes ette uusi ülesandeid või harjutusi. Selline lähenemine tekitab lumepalli efekti, kus õpilane on pidevalt aktiivne õppija ning tema jaoks ei looda kindlaid "peatuse kohti" kus ta kinnistab oma teadmisi. Et minu mõte oleks paremini arusaadav tegin selle kohta ka pildi.
Nagu näha siis teisel juhul tekitatakse õpilase jaoks väikseid samme, läbi mille ta saab omandada kogu materjali, kus talle pidevalt antakse tagasisidet tehtud töö kohta ning õppimise protsess on jätkuv ning vastavalt Zeigarniku efektile on õpitud pidevalt meeles ega kao mälust. Tähtis on see, et kõik vahepealsed testid ei oleksid kohe märgatavad õpilase jaoks, et ei tekiks kindlaid "punkte", vaid et nende jaoks kogu protsess oleks jätkuv ja pidev.
Tutvusin e-atesteerimis standardeid kirjeldava artikliga. Selliste testimiste peamiseks standartiseerimise vajalikuse põhjuseks on nende taaskasutamise ja integreerimise võimalused teistesse süsteemidesse. Artiklis välja toodud põhjused olid väga mõjusad ja aru saadavad, kuid kardan, et reaalsuses suurem osa inimestest jätkab standardite eiramist ja jätkavad oma testide ja küsimuste loomist nii nagu neil endil on mugav pidamata silmas standardeid.
Testide koostamis vahendiks valisin iTest. iTest koosneb kahest osast, millest üks on kliendi põhine ja teine serveri põhine. iTestiga saab igast arvutist teha veebiserveri kuhu saavad ühined teised inimesed ning seal täita testi.
Avades iTestServer programmi avaneb aken, kus saame lisada uue andmebaasi. Andnud sellele nime ja valinud salvestamis kausta avaneb meie jaoks uus pilt.
Siin saab lisada juurde uusi küsimusi. Mis antud programmi juhul on väga positiivne on erinevad võimalused küsimuste gruppeerimiseks, mis hiljem teeb nende lisamise testisse väga mugavaks.
Muutes küsimuste sisu tuleb meeles pidada Apply nupu vajutamist, sarnaselt teiste andmebaaseidega.
Testide koostamis vahendiks valisin iTest. iTest koosneb kahest osast, millest üks on kliendi põhine ja teine serveri põhine. iTestiga saab igast arvutist teha veebiserveri kuhu saavad ühined teised inimesed ning seal täita testi.
Avades iTestServer programmi avaneb aken, kus saame lisada uue andmebaasi. Andnud sellele nime ja valinud salvestamis kausta avaneb meie jaoks uus pilt.
Muutes küsimuste sisu tuleb meeles pidada Apply nupu vajutamist, sarnaselt teiste andmebaaseidega.
Tegin lihtsa testi, gruperides küsimused lipuga, "Flag".
Flag' kasutamine on mõeldud selleks et olemas oleva grupi küsimusi saaks omakorda grupeerida teiste küsimustega, näiteks kui on vaja mitu ainet või teemat kokku panna ühte testi.
Kui küsimused on loodud tuleb liikuda iTest serveri osasse.
Pannes linnukese Advanced all tekib võimalus küsimuste valimiseks. Lisanud vajaliku Flag', tuleb määrata kui palju küsimusi antud Flag'ga määratud küsimusi kuvatakse ning mitu neist tuleb vastata õigesti et oleks test positiivselt sooritatud.
All pool olevas menüüs saab valida erinevaid parameetreid seoses testiga, näiteks kui kaua see kestab, kas kuvatakse testi tulemused või mitte, kas muudetakse küsimuste järjekorda jne.
(Luues küsimusi võib määrata mis raskusega see on. Selles menüüs võib valida ka seda kui raskeid küsimusi antakse õpilasele ette, mis on väga kasulik kui tegu nõrgemate või vastupidi tugevamate õpilastega.)
Teinud kõik valikud tuleb vajutada Start Server nupu, mis nagu nimest arusaadav käivitab testi serveri.
Nüüd võivad õpilased ühineda serveriga ja läbida testi iTestClient programmi abil. Selle käivitamisel tuleb õpilasel lisada serveri aadress ja port. (Kuna antud näite puhul server ja client jooksevad ühes arvutis, serveri aadressiks on "localhost". Seejärel tuleb vajutada paremal alla Connect.
Kui ühendus on loodud, ilmub Connect nupu asemel nupp Ready ning seda vajutades palutakse õpilasel sisestada oma nimi.
Vajutades start nupu algab testi tegemine. Õpilase vaates näeb küsimuste vastamise vorm järmiselt:
Antud näites on võimalik liikuda kõikide küsimuste vahel ning muuta oma vastuseid. Kui kõik on tehtud tuleb vajutada Finish ning õpilasele näidatakse tema testi tulemused.
Kokkuvõteks võib öelda, et antud tarkvara on hea tööriist testide tegemiseks. Kuigi ise ei poolda seda sorti teste, arvan, et paljud õpetajad leiaksid selle oma töös väga kasulikuks ja heaks abiliseks. Eriti hea on seda kasutada kui tegu olukorraga kus õpilane ei saa olla koolis testi läbimiseks. Sellegi poolest selle programmiga saab ta läbida testi ka kodukohas olles ning õpetaja saab pidevalt jälgida õpilase tegevust läbi tarkvara serveri osa.
Kasutatud materjalid:
AL-Smadi, M., Guetl, C., Helic, D. (2009). Towards a standardized e-assessment system: Motivations, challenges and first findings. International Journal of Emerging Technologies in Learning, 4, 6–12. URL http://info.iicm.edu/guetl/publications/2009/Smadi%20et%20al.%202009%20-%20iJET.pdf
No comments:
Post a Comment