Sunday, May 19, 2013

7. teema: õppematerjalide kvaliteet

Hindamise aluseks on võetud: Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudel

Õpiobjekti nimi: iTesti juhend
Tüüp ning vahend, millega loodud:  blogi
Õpiobjekti autor: Katrin Schultz, Mihhail Grudzev

Sisu

  • Teema terviklik käsitlus: 3 - E-õppematerjal omab sihtgrupi jaoks selget väärtust, on loogiliselt üles ehitatud ja liigendatud. Teemakäsitlus on terviklik, oluline on esile tõstetud ning meediaelemente (pildid, helid, videod) on lisatud sisu ja metoodikaga haakuvalt ning vajalikul määral.
  • Õpijuhend: 2 - Esinevad mõningad puudujäägid. Pole määratud sihtgrupi, puudub tagasiside andmise võimalus.
  • Faktiline õigsus: 3 - E-õppematerjal ei sisalda faktivigu, vaieldavate faktide puhul viidatakse algallikale.
  • Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine: - 
Tehniline teostus
  • Struktuur ja liigendatus: 3 - E-õppematerjal on selge, ühtlane ja ülevaatlik. Struktuur on kooskõlas õppematerjali vormi ja temaatikaga. Liigendatus on loogiline.
  • Materjali maht, vorming ja ühilduvus: 3 - E-õppematerjal on optimaalse mahuga ning kasutatav erinevate veebilehitsejate ja platvormidega. Kasutatud on enamlevinud vorminguid, või on lisatud info, kuidas antud formaati avada. Materjali avamine ei ole aeganõudev.
  • Keeleline korrektsus: 3 - Õppematerjal on keeleliselt korrektne.
  • Kujundus: 3 - E-õppematerjali kujundamisel on kasutatud ühtset stiili. Värvivalik toetab sisu. Tausta ja tekstivärv on kooskõlas, tekst on taustast hästi eristuv. Oluline on esile tõstetud. Meediaelemente on lisatud sobivas koguses.
  • Tehniline korrektsus: 3 - Ei esine tehnilisi vigu, kõik materjalid avanevad ja ei esine mittetöötavaid linke. Materjali igast osast on võimalik avalehele tagasi pöörduda.
Autorlus
  • Autorlus: 0 - Viitamine ei ole korrektne või puudub.  E-õppematerjali looja, loomise aasta või viimase muudatuse aeg ning viide autoriõigustele on puudu. 
Kokku: 23

Wednesday, May 8, 2013

Kursuse tagasiside ja enesehinnangu refleksioon


Refleksioon vastavalt õpilepingule.
Teema: Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Eesmärgid:
Saada uusi kogemusi antud valdkonnas
+/-Saada teada, mis teeb digitaalsed õppematerjalid lugeja jaoks huvitavaks ja kaasavaks
Saada oskusi ja teadmisi kuidas integreerida erinevate keskkondade võimalused ühe digitaalse õppematerjali raames.
-Saada teadmisi kuidas edukalt viia üle mängude põhimõtted õppematerjalidesse muutes nad lugeja jaoks vastuvõtlikumaks, huvitavamaks, kaasavamaks.

Postitatud eesmärkidest said täiesti saavutatud ainult kaks. Üks oli saavutatud poolenisti, kahjuks sellest kuidas teha kaasav ja huvitav digitaalne õppematerjal räägiti minu meelest liiga vähe. Sellele küll oli pööratud tähelepanu, kuid arvan et seda võiks olla rohkem. Üks eesmärk jäi täiesti saavutamata. Kuna antud eesmärk ei ole otseselt antud kursuses kirjeldatud ei saa ka väita, et selle mitte saavutamine oli mõjutatud kursuse ülesehituse pärast vaid pigem minu enda tegemata jätmine. Pean tõdema, et kursuse jooksul loodetav lugemismaterjal mis oli varakult kogutud jäi suuremas osas lugemata. Seega antud eesmärgi saavutamiseks pean ise tegema lähitulevikus, seni kuni kursuse materjal on värskelt meeles, lisatööd ning tutvuma varutud materjaliga.


Strateegiad: Püüan teha kodutööd õigeaegselt. Tuginedes eesmärkidele arendan ennast õppeblogis pakutud artiklite juures paralleelselt ka mängude teoorias, nende ülesehituses, põhimõtetes jne.

Tuleb tõdeda et kahjuks vahel jäin postitustega hiljaks. Püüdsin tutvuda kõikide pakutavate materjalidega mida pakuti õppeblogis. Nagu eesmärkide juures mainisin kõik see mis puudutab mänge jäi mul arendamata ning see on auk mille pean kiiremas korras ise täitma selleks et antud kursuse oleks läbitud vastavalt minu õpilepingule saja protsendiliselt.


Vahendid/Ressursid: Kasutan kõiki võimalike ressursse, mida oskan kasutada või mis on vajalikud ühe või teise kodutöö tegemiseks/esitamiseks.

Arvan et kasutasin kõiki vajalike ressursse ja vahendeid oma tööde tegemisel ja esitamisel. 


Hindamine: Kui kursuse lõpus olen suuteline iga läbitud teema kohta sõnastada oma mõtte/seisukoha tuginedes mingitele kindlatete allikatele, siis on kursus läbitud positiivselt.


Iga teema kohta olen kindlasti valmis ja suuteline sõnastada oma seisukohta. Mis puutub allikatesse, mis toetaksid minu seisukohta siis kahtlen et iga teema kohta sellist allikat leidub, sest tutvudes kursuse lehel olevate materjalidega pidin jälle tõdema et nii mitu inimest nii palju ka arvamust. Sellegi poolest ma olen suuteline leidma iga teema kohta materjale, mis aitaksid mul minu seisukohta arendada edasi ning teha seda selgemaks teistele.

6. teema: allikmaterjalidele viitamine


  • raamat (Book)
Csikszentmihayi, M. (1991). Flow: The Psychology of Optimal Experience. New York: Harper Perennial.

  • teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Article)
Griebel, T. (2006). Self-Portrayal in a Simulated Life: Projecting Personality and Values in The Sims 2. International Journal of Computer Games, 6(1).

  • konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings)
Gentile, D. A., Anderson, C. A. (2006). Violent Video Games: The Effects on Youth, and Public Policy Implications. N. Dowd, D. G. Singer, R. F. Wilson (toim), Handbook of Children, Culture and Violence. (lk 255-246). Thousand Oaks, CA: Sage.

  • veebilehekülg (Web Page)
Orlando, J. (2011). What Games Teach Us about Learning. Loetud aadressil http://www.facultyfocus.com/articles/teaching-with-technology-articles/what-games-teach-usabout- learning/


Seoses Mendeley kasutamise kogemusega olen antud programmiga varem tutvunud, kuid minu jaoks tundus see liialt keeruline viitamiseks. Mitte et programm ise oleks keeruline, vaid et selle abil millelegi viidata tuli teha liialt palju samme. Ning leidsin et minu jaoks on palju mugavam vormistada viited käsitsi. 

Wednesday, April 17, 2013

5. teema: õppematerjalide autoriõigus

Tutvusin artikliga, mis rääkis NC ja BY-SA litsentside erinevusest CClitsentsi kontekstis. Autori põhi ideeks oli mõte et NC (nonCommercial) litsentsi tuleks pigem välistada luues ja avalikuks tehes õppesisuga materjale, kuna see piirab tulevast materjali arendamis võimalust. Samuti algmaterjalis määratud litsents määrab koheselt ka selle materjali peal ehitatud teoste litsentse.
Autor rääkis ka sellest, et tihti materjalide koostajad määrates litsentsi tihti ei mõista, milline litsents tegelikult sobiks paremini nende teosele. Tavaliselt selleks on kartus, et keegi teine teenib nende tehtud tööga raha ning originaal autorid selle võrra kaotavad raha.
Üldiselt olen artikli autori arvamustega nõus, et pigem tuleks valida BY-SA litsentsi andes selle üle vabaduse teiste jaoks selle muutmiseks ja kasutamiseks nii, kuidas nad ise seda soovivad, kuid mina arvan, et palju mõistlikum oleks seda teha mitte terve teose suhtes, vaid näiteks mingi selle osa suhtes. Nimelt, lugedes seda artiklit püüdsin ennast mõttel, et kui mina teeksin mingi tervikliku materjali mingist teemast, siis mina ei oleks nõus, et keegi teine kasutab seda täiesti vabalt enda töödes, teostes või muus taolises. Nõus oleku puudumine tuleneks sellest, et ma olen kulutanud hulga aega selle peale ning see ei oleks õiglane, et keegi teine näiteks teenib raha sellega. Samas ma ei oleks vastu kui keegi kasutab mingit osa minu tehtud materjalist (sellist osa mis kirjeldab mingit täiesti triviaalset asja või mille tähtsus eraldi olles on minimaalne) täiesti vabalt just nii nagu ta ise seda soovib. Et mõtte oleks paremini aru saadav oletame, et ma tegin mõne programmeerimise keelt õpetava materjali, kus sees on kirjeldus tekst, koodi näited, pildid jne. Antud olukorras ma oleksin täiesti nõus kui keegi kasutaks minu koodi näiteid ja pilte nii, kuidas ta ise soovib, ehk need oleksid BY-SA litsentsiga. Kuid materjalis olev kirjeldus jääks NC litsentsi alla. Ma ei ole kindel aga arvan, et mitme litsentsi määramine ühe materjali/teose raames on täitsa võimalik ning sellisel juhul see kaitseks ka autorit tema võimaliku tulu kaotamise eest.

Tekkis ka küsimus, kas on olemas mõnda ühtset veebikeskkonda või andmebaasi kuhu on võimalik üleslaadida õppe videosid, pilte, tekste jne teistele vabaks kasutamiseks? Nimelt, kus veebikeskkond või andmebaas järgib ideed, et kõik temas olevad materjalid on BY-SA litsentsi all ning selleks, et sinna midagi üleslaadida peab üleslaadija olema nõus et tema eest valitakse litsents. Tähtis on et sellise keskkonna sisu oleks kuidagi kategoriseeritud, et materjali otsival inimesel oleks sellest lihtsam leida asju.


Kasutatud materjal:

Keats, D. (2006). Implications of the NonCommercial (NC) Restriction for Educational Content. The African Journal of Information and Communication, 7, 74–80. Vaadatud aadressil: http://link.wits.ac.za/journal/j07-keats.pdf

Tuesday, April 2, 2013

4. teema: uued tehnoloogiad

E-raamatu koostamisel katsetasin natuke teistsugust keskkonda kui oli pakutud kursuse blogis. Katsetuseks võtsin ette Yudu.com, mis pakub erinevaid allikate publitseerimis võimalusi. Yudu'l on nii tasuline kui ka tasuta kasutamis võimalus.
Tasuta Yudu keskkond asub aadressil: http://free.yudu.com
Yudu kasutamiseks ei pea ilmtingimata looma endale kasutaja konto kuigi ilma selleta võivad ilmneda probleemid.
Nagu enne mainitud Yudu puhul tegu ei ole e-raamatute tegemiseks mõeldud keskkonnaga vaid raamatute publitseerimise keskkonnaga. Minu jaoks tundus see palju mugavam kui mõni muu keskkond, sest selles ei pea õppima midagi uut. Kui õpetada on omandanud oskuse luua wordi dokumente, siis antud keskkond on suurepärane võimalus nende avaldamiseks.
Selleks, et lisada oma "raamatu fail" tuleb liikuda Publish sektsiooni.
Siin saab valida mis sorti faili laetakse üles. 
Antud katsetuse puhul proovisin ainult Dokument faili tüüpi üleslaadimist. Dokument faili tüüpidest toetatakse PDF, samuti ka Word'i .doc ja Powerpointi .ppt (ning ka Openoffice'i vastandeid).  Valinud sobiva failitüübi tuleb leida vajalik fail, sisestada selle pealkiri (Title), valida mis sorti on üleslaetav raamat (Publication type), sisestada email kuhu tuleb teade kui üleslaetud fail on valmis vaatamiseks (Email address), valida millisesse kategooriasse sobib antud raamat (What category does this publication belong to?) ning kindlasti ka raamatu kirjeldus (Describe your publication!)
Seejärel tuleb nõustuda reeglitega ja sisestada "Captcha" koodi ning vajutada Publish. 
Kui üleslaadimine võib olla üsna lühike protsess, siis seni kuni faili võib vaadata yudu keskkonnas võib minna päris mitu minutit. Õnneks kui fail on valmis tuleb enne sisestatud emailile teade.
Lõpuks saanud emailile kinnituse võib vaadata oma faili kirjas saadud lingi abil.
Nüüd võib oma raamatut ka vistustada oma veebilehele. Tegin katse oma bakalaureusetööga.

Suurenda dokument avades selle uues aknas

Positiivse joonena võib välja tuua selle,  ülemise menüü abil on võimalik lisada raamatusse järjehoidjaid, märkida teksti ja lisada märkmeid, mis on kindlasti väga kasulik õpimisel. Soovijad võivad antud dokumente alla laadida. Allalaadimisel laetakse alla nii raamatu osa kui ka Yudu raamatu lehitseja, ehk jääb alles võimalus lisada  enda poolseid märkmeid. 

Kasutades antud keskkonda tekis ka probleeme. Kui proovisin üleslaadida mõned failid sisselogitud kasutajana, üleslaetud faili võis ainult näha siis kui olin sisselogitud ehk ka teised, et minu raamatut näha pidid logima sisse Yudu keskkonda. Kummaline oli see sellepärast et olin ekstra teinud raamatu avalikuks et kõik saaksid ligi. Sellegi poolest mingil kombel sain oma "raamatu" avalikuks aga kuidas ma seda tegin ma kahjuks ei oska öelda. Veebilehel pakutud FAQ ei olnud üldse abiks. Seega minu jaoks jääb see hetkel kummaliseks anomaaliaks. Üldse kasutaja omamine antud keskkonnas ei anna väga palju eeliseid, ainsateks eelisteks on oma publikatsioonide parooli alla panemine, oma raamatukogu loomine ja oma raamatute kustutamine.
Kui rääkida Yudu keskkonnast üldiselt, siis tegu on minu meelest väga lihtsa ja kasuliku keskkonnaga, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt avaldada oma raamatuid, konspekte jne.



Raamatutel on alati olnud piiranguks nende lehtede arv. Nüüd võtes kasutusel e-raamatud see piirang kaob, kasutades linke on võimalik viidata ükskõik mis materjalile mida on leida interneti avarustes. Kahjuks internetis olevad allikad ei pruugi vastata tõele, mis võib osati olla ka probleemiks tavaraamatute puhul, kuid internetis leitud info puhul on palju suurem tõenäosus, et tegu on valeinfoga.
Kasutades tavalisi raamatuid tihti ka mitte olles kindlad, kas saadud info on õige või vale oleme sunnitud seda uskuma kuna kes ikka viitsib kõike järgi kontrollida ja pealegi tegu ju raamatuga, mis peaks ju usaldusväärne allikas olema ja tegelikult see võib osutuda väga ohtlikuks, see tähendab et loetava raamatu autor on see kes mõjutab meie arusaama vaadeldavast probleemist või nähtusest. Miks see võib olla ohtlik?
Hiljuti sattusin nägema üht dokumentaalfilmi, kus räägiti usu kallakuga koolidest. Mis oli nende koolide puhul kummaline oli see, et kõik õpilased olid täiesti kindlad, et maailm ja inimesed olid loodud just nii nagu oli kirjas nende pühades raamatutes. Kuigi teadlaste poolt on mitmeid kordi tõestatud evolutsiooni teooriat ja kallutakse arvama et universum sai alguse suurest paugust olid need vaated selliste koolide õpilaste jaoks täiesti võõrad. Ma ei taha solvata kellegi religiooni või väita, et püharaamatute kirjed on valed aga sellegi poolest on antud näite puhul väga hästi näha, kuidas võib raamatu lehekülgede arv ja autori vaade olla piirajaks. Sinna juurde kuulub ka väiksemate laste arusaam maailmast, kus nende arust kõikidel asjadel peab olema kindel eesmärk (Kalemen, 1999).
Vaadates e-raamatuid on nendes suurepärast potentsiaali eelmises lõigus kirjeldatu kaotamiseks. Koos internetiga on erinevate näidete ja viidete kasutamine piiramatu. Kindlasti toovad e-raamatud endaga ka interaktiivsemat sisu, võib olla simulaatorite või muu taolise näol. Sellegi poolest raamatu sisu jääb mõjutatuks raamatu autori vaadete ja arusaamade poolt. Milleni ma tahan jõuda on see, et enne kui anda õpilastele piiramatu näidete ja viidetega e-raamatu tuleb neid õpetada esitama pidevalt küsimusi ja vaatama kõike kriitilise pilguga, et äratada neis huvi millegi rohkema vastu kui seda pakub raamat, et õpilased kasutaksid kõiki e-raamatuga pakutavaid funktsioone. Vastasel juhul e-raamatutest saavad tavaliste raamatute koopiad, kus võib olla kuskil vahel on mõni mäng, video või simulatsioon, mis lahjendab lugemise koormust.


Kasutatud materjal:

Kelemen, D. (1999). Why Are Rocks Pointy? Children's Preference for Teleological Explanations of the Natural World. Developmental Psychology.1999, 35 (6), 1440-1452. URL http://www.bu.edu/childcognition/publications/1999_Kelemen_PointyRocks.pdf

Monday, March 18, 2013

3. teema: arvutipõhine testimine

Seoses kontrollimisega ja testimisega on mind huvitanud kui kasulik see tegelikult on. Selge see, et kuidagi tuleb kontrollida õpilaste teadmisi ja millegi alusel panna neile hindeid, kuid kuidas võib testi läbimine mõjutada õpilase seni saadud teadmisi.
On olemas selline teooria nagu Zeigarniku efekt ehk lõpetamatu tegevus. Nagu nimigi viitab tegu on teooriaga mille kohaselt inimene, kes on tegelenud mingi tegevusega või millegi õppimisega, viimata oma tegevuse lõpuni hiljem mäletab seda ning selles läbitud palju paremini kui sellistel juhtudel kui tegevus viidi lõpule. Seega tekkib küsimus, kas koolis testide kasutamine kui teadmiste kinnistamise meetod on tõhusam kui selle ära jätmine.
Paraku inimene on loodud nii, et ta tahab kõik lõpetamata jäänud tegevused ikkagi viia lõpule. Vastasel juhul inimesel tekivad mured ja pinged seoses pooleli jäänud asjadega. Sellegi poolest Zeigarniku efekti kasutamine atesteerimises oleks väga kasulik õpilaste jaoks. Nimelt, testid tuleb ülesehitada nii, et nendes oleks hindamise osa peidetud õppimisprotsessi, andmas õpilasele pidevat tagasisidet kui hästi või halvasti tal läheb, kuid pidevalt andes ette uusi ülesandeid või harjutusi. Selline lähenemine tekitab lumepalli efekti, kus õpilane on pidevalt aktiivne õppija ning tema jaoks ei looda kindlaid "peatuse kohti" kus ta kinnistab oma teadmisi. Et minu mõte oleks paremini arusaadav tegin selle kohta ka pildi. 
Nagu näha siis teisel juhul tekitatakse õpilase jaoks väikseid samme, läbi mille ta saab omandada kogu materjali, kus talle pidevalt antakse tagasisidet tehtud töö kohta ning õppimise protsess on jätkuv ning vastavalt Zeigarniku efektile on õpitud pidevalt meeles ega kao mälust. Tähtis on see, et kõik vahepealsed testid ei oleksid kohe märgatavad õpilase jaoks, et ei tekiks kindlaid "punkte", vaid et nende jaoks kogu protsess oleks jätkuv ja pidev.


Tutvusin e-atesteerimis standardeid kirjeldava artikliga. Selliste testimiste peamiseks standartiseerimise vajalikuse põhjuseks on nende taaskasutamise ja integreerimise võimalused teistesse süsteemidesse. Artiklis välja toodud põhjused olid väga mõjusad ja aru saadavad, kuid kardan, et reaalsuses suurem osa inimestest jätkab standardite eiramist ja jätkavad oma testide ja küsimuste loomist nii nagu neil endil on mugav pidamata silmas standardeid.

Testide koostamis vahendiks valisin iTest. iTest koosneb kahest osast, millest üks on kliendi põhine ja teine serveri põhine. iTestiga saab igast arvutist teha veebiserveri kuhu saavad ühined teised inimesed ning seal täita testi.
Avades iTestServer programmi avaneb aken, kus saame lisada uue andmebaasi. Andnud sellele nime ja valinud salvestamis kausta avaneb meie jaoks uus pilt.
Siin saab lisada juurde uusi küsimusi. Mis antud programmi juhul on väga positiivne on erinevad võimalused küsimuste gruppeerimiseks, mis hiljem teeb nende lisamise testisse väga mugavaks.
Muutes küsimuste sisu tuleb meeles pidada Apply nupu vajutamist, sarnaselt teiste andmebaaseidega.
Tegin lihtsa testi, gruperides küsimused lipuga, "Flag".
Flag' kasutamine on mõeldud selleks et olemas oleva grupi küsimusi saaks omakorda grupeerida teiste küsimustega, näiteks kui on vaja mitu ainet või teemat kokku panna ühte testi.

Kui küsimused on loodud tuleb liikuda iTest serveri osasse. 
Pannes linnukese Advanced all tekib võimalus küsimuste valimiseks. Lisanud vajaliku Flag', tuleb määrata kui palju küsimusi antud Flag'ga määratud küsimusi kuvatakse ning mitu neist tuleb vastata õigesti et oleks test positiivselt sooritatud. 
All pool olevas menüüs saab valida erinevaid parameetreid seoses testiga, näiteks kui kaua see kestab, kas kuvatakse testi tulemused või mitte, kas muudetakse küsimuste järjekorda jne.
(Luues küsimusi võib määrata mis raskusega see on. Selles menüüs võib valida ka seda kui raskeid küsimusi antakse õpilasele ette, mis on väga kasulik kui tegu nõrgemate või vastupidi tugevamate õpilastega.)
Teinud kõik valikud tuleb vajutada Start Server nupu, mis nagu nimest arusaadav käivitab testi serveri.
Nüüd võivad õpilased ühineda serveriga ja läbida testi iTestClient programmi abil. Selle käivitamisel tuleb õpilasel lisada serveri aadress ja port. (Kuna antud näite puhul server ja client jooksevad ühes arvutis, serveri aadressiks on "localhost". Seejärel tuleb vajutada paremal alla Connect.

Kui ühendus on loodud, ilmub Connect nupu asemel nupp Ready ning seda vajutades palutakse õpilasel sisestada oma nimi. 
Vajutades start nupu algab testi tegemine. Õpilase vaates näeb küsimuste vastamise vorm järmiselt:

Antud näites on võimalik liikuda kõikide küsimuste vahel ning muuta oma vastuseid. Kui kõik on tehtud tuleb vajutada Finish ning õpilasele näidatakse tema testi tulemused.

Kokkuvõteks võib öelda, et antud tarkvara on hea tööriist testide tegemiseks. Kuigi ise ei poolda seda sorti teste, arvan, et paljud õpetajad leiaksid selle oma töös väga kasulikuks ja heaks abiliseks. Eriti hea on seda kasutada kui tegu olukorraga kus õpilane ei saa olla koolis testi läbimiseks. Sellegi poolest selle programmiga saab ta läbida testi ka kodukohas olles ning õpetaja saab pidevalt jälgida õpilase tegevust läbi tarkvara serveri osa.




Kasutatud materjalid:
AL-Smadi, M., Guetl, C., Helic, D. (2009). Towards a standardized e-assessment system: Motivations, challenges and first findings. International Journal of Emerging Technologies in Learning, 4, 6–12. URL http://info.iicm.edu/guetl/publications/2009/Smadi%20et%20al.%202009%20-%20iJET.pdf

Friday, March 8, 2013

2. teema: õppematerjalide koostamise vahendid

Õppematerjali koostamise vahendiks valisin CourseLab, mis nagu ka kursuse blogis oli tutvustatud kui PowerPointi sarnane tarkvara. Seda ta ka on, sellepärast pikemalt põhilistest funktsioonidest ei näe mõtet rääkida kuna usun, et kõik tunnevad ja teavad mida võimaldab meil teha PP. 
Antud programmiga töötades oli pidevalt tunne, et minu ees on pooleli jäetud PP nimelt osad asjad puudusid nagu näiteks parem piltidega manipuleerimine.
Mis oli väga positiivne oli "action"-ite ehk tegevuste lisamine objektidele. See on väga paljude võimalustega ning lubab teha interaktiivset õppematerjali. Need kellel on selge actionscripti mõisted saaksid väga edukalt kasutada antud võimalus. Kahjuks proovides teha keerulisemat asja programm lakkas töötamast. Seega õppematerjaliks tegin lihtsama esitluse, mida võib kasutada näiteks ajaloo tunnis. Esitlus ise on tehtud video järgi mille leiab siit.


Link õppematerjalile
Õppematerjal arhiivis